Siuke lugu kallid lapsed, et ma minestan vist kohe ja siis langen sügavasse kooma paariks aastaks ja siis otsustan et ma ei viitsi enam elada. Ma sain just teada et ma ei saagi ü3 väiksesse tuppa, mis tähendab et ma pean jääma ü2'te. Ja kui ma peaks olema seal kolmeses toas koos kahe kümpaga ja mulle midagi ei meeldi siiis... or else. Küll ma midagi välja mõtlen. Ma ei tea kas ma lähen/tulen täna pürksi või homme aga igatahes varsti ma siinna saabun. Kõik suvetööd on muidugi tegemata raamatute lugemine 'n' stuff. Panin täna äratuse ka, et ma saaks rahulikult pakkima hakata. Ma arvan et ma teen seda kaua. Ja läksin korra fb ja üks kiri rikkus mu päeva ära, kirja saatjale midugi suured tänud et ta ette hoiatas! Samas kui ilmtingimata peab mul keegi toas olema siis oleks ma suht rahul kui ma saaks kahesesse tuppa ühe kümpaga, maybe I'm lucky and it will turn out great. Mul pole kooli jaoks midagi ostetud ühtegi kooli asju ühtegi söögi asja isegi sampoon ja balsam on otsas mul :) No jah eks näis mis saab, praegu on mu kõhu- ja enesetunne mis on näljas ja vajavad täitmist. Kuigi keegi saaks võiks mulle selle sebida, tahaksin väga süüa seda. Neile kes mind teavad ei tule üllatuseks ma loodan , neile kes mind nii hästi ei tea ärge ära ehmatage ma sündisin sellisena :)
